Lumisel pühapäeval käisin ühes hoopis teistsuguses mängutoas. Ei olnud seal ei pallimerd ega liumäge, viimasel ajal kohustuslikuks mängutoa elemendiks saanud wii-st rääkimata. Oli aga soe atmosfäär, muinasjutuliselt värvilised seinad ja valgusküllane mängimisruum lastele. Koha nimeks Võlumaa ja nimi on täiesti õigel kohal. Vaatamata sellele, et sünnipäevaliste kohale jõudes olid ruumid veel arusaamatuse tõttu ettevalmistamata, jõudsime ühise pingutuse tulemusena külaliste tulekuks siiski ruumid korda. Inimesed väga mõnusad, ruumid ka mõnusad ja kokkuvõttes väga mõnus viis pühapäeva ennelõuna sisustamiseks:)Ahjaa – sain teada sellise tõsiasja, et kakskeelsetes peredes kasvavad lapsed valivad eneseväljenduseks sõnu sellest keelest, mis neile kergem öelda on. Näiteks loomanimesid nimetades ütles üks sünnipäevalastest enamuste loomade kohta eestikeelse vaste, aga elevant oli kindlalt slon:)